Viimane

Mulle meeldib millegipärast, kui kuupäevad klapivad. Kuigi me lahkume kuupäevaliselt päev hiljem, kui saabusime, on 3. september siiski me viimane päriselt siinolemise päev. Homme on 30 kilo pagasit ja rongijaam ja lennujaam ja...

Meie eriti mööda planeerimise tõttu lükkus reedeks mõeldud ärasaatmispidu eilsele. Üsna emotsionaalne. Ja alkohol just ei võimenda mu oskust oma tundeid kontrolli all hoida. Hommikul kell viis koristasin "oma" tuba ja pesin neid nõusid, mis ei olnud ettenägelikult plastist. Mul on mingi kiiks peojärgse koristamisega. Seekord oli mulle ette antud luba Sandbergil koristada, sest seekord polnud ma külaline. Vähemalt ärkasin kell kaheksa puhtas toas.

Iroonia. Iroonia, et lahkumispeol tutvud uute inimestega. Iroonia, et päeva tegu oli minu, Helle ja Nico võistlus suuloputusvedeliku suus hoidmises. Iroonia, et kõige viimase õhtu veedamegi kahekesi teeküünla ümber nagu päris alguses. Iroonia, et pusle ei pruugigi alati kokku saada.

Aitäh.

Schluss, aus, vorbei.