Loll, aga järjekindel

Või lihtsalt järjekindel. Saagil pole ju viga.

Pea töötab

Täna oli tööl täitsa tore päev. Esiteks oli hea, et ma sain Herberti puudumisel natuke saatelehtede ja tellimuste kinnitustega tegeleda, sest (kuigi tulevane tõlkija ei tohiks seda öelda) tõlkimisest oli kergelt kopp ees, eriti pärast seda lauset, mis pani mind kahtlustama, et American Petroleum Institute'is töötab mõni Thomas Manni kauge sugulane. Sest kes veel kirjutaks normi sellise lause: When vertical rod runout readings are taken at several positions along the entire length of the piston rod, the readings will generally indicate that sag for a long rod attached to a crosshead and to a piston, when installed in a compressor assembly with precise geometric parts that have been proven to be perfectly aligned, will exhibit deflection characteristics similar to that for one end supported (at the crosshead) and one end fixed (at the piston). Saksa keelde panduna andis juba Buddenbrooks'i kuuenda osa, alapealkirjaga Kolvivardad mõõdu välja küll.

Teiseks õppisin ma selgeks, kuidas on saksa keeles lintsaag (ja kuidas see töötab), vahemaa ventiiliplaadi ühe kanalirea kahe kanali vahel, oskamatult tehtud töö, ventiiliplaatide lihvimisvahend (meenutab abrasiivmaterjalist tagurpidipööratud potti) ja konnasilmad.

Miski mu laua peal tegi just imelikku häält.

Kokkuhoid on ostujõud!

Juba pikemat aega olime plaaninud oma marjavajaduste rahuldamiseks üles otsida maasikapõld, kus saab süüa, palju jaksad ja kui enam ei jaksa, siis ise korjata ja kaasa osta. Maasikahooaeg on peagi läbi, seega trotsisime järjekordset äikeseohtu, pakkisime karbid-kotid kaasa ja läksime marjule. Teed teadsime vaid umbkaudu, seega kõnetas Helle rattaga meile vastu vuravat vanahärrat. "Liiga hilja. Põld niideti maha." Meie ehmunud ilmete peale lisas aga, et marju seal veel natuke on ja saab niisama korjata. Edasi! Mingi hetk hakkas Helle juba ninaga nuhutama ja teatas, et tunneb maasikalõhna ja kui ma kauguses ühte põldu märkasin, läksime uurima, kas oleme õiges kohas. Põllu äärde jõudes oli pilt selge: õhu asemel oli maasikalõhna pilv. Okastraat meid ei häirinud ja pugesime läbi. Ah et natuke maasikaid... Põld nägi välja nagu sõjatander, mädaste ja katkiste maasikate lödaga kaetud. Aga iga kõlbmatu maasika kõrval oli teine küps või alles valmimas. Ja nii kaugele, kui silm ulatub. Ja siis veel mäest alla. Tahaks omanikku, kes selle maha niita laskis, kohata, siis saaks öelda, et nii lolli pole veel näinud. Üks kilekott täitus teise järel. Keeldun seda ahnuseks nimetamast, ma lihtsalt tahtsin häbiväärsest mädasurmast päästa võimalikult palju maasikaid. Juhuks, kui keegi peaks tulema meid sealt ära ajama, mõtlesime välja strateegia: puruvigases saksa keeles ütleme laused: "Mina arvama, rämps. Mina näljane. Kodu kaks laps. Kolm! Mees surnud. Töö ei ole.". Ja loodame, et ei ole järgmisel päeval tasuta jagatava ajalehe esiküljel.

Näpud punased, kott marju täis ja käsi veel viimaseid ahvatlevaid marju kaasa haaramas, lahkusime läbi okastraadi. Aju ikka veel korilaseprogrammil, piidlesime koduteel veel puu otsas valgeid klaare, aga varuvariandiks arvestatud vaarikakribalad jätsime puutumata. Loogiline ju. Vaadake ise.

...

Ja sinna läks mu viisaastakuplaan. Avastusega, et kui kätte jõuaks 2013. aasta ehk mu teise tasuta kõrghariduse saamise aeg, poleks vahet, sest EMU tehnika ja tehnoloogia erialale, spetsialiseerumisega taastuvenergeetikale, on ainult riigieelarvevälised kohad. Ja muule spetsialiseeruda ei taha, sest ergonoomika tähendab inimesi ja tootmistehnika traktoreid ja energiakasutus elektrimasinaid.

Lähen nüüd kulda kaevama.

Saan!

Kuidas ma ei olnud märganud, et kodutee alguses on just selline kreegipuu, mida ma olen otsinud, sest selle küljest korjamine ei nõua mingit pingutust. Ei hüppamist, ei ronimist. Täiesti kättesaadav. Paar sammu tuleb nõgestest läbi minna, aga natuke kõrvetada saamine ei tee ju midagi, kui tahtmine on suur. Nädalake või nii tuleb veel kannatust varuda ja siis on küpsed. Haa!

Tahan!

Esimesena avastasin kirsipuu kõrvalisemat teed töölt koju tulles, kui üks punane kirss keset teed vedeles ja mu tähelepanu püüdis. Kirsid olid kõrgel, oksad haprad ja puu kasvas kraavis. Ainult ühe sai kätte.
Siis nägin, et see hiigelpuu, mis mu toaaknast paistab, kannab kirsse. Oksad on kõrgel ja suure hüppamisega sain paar peo sisse püütud.
Eile käisin jooksmas ja nägin mingeid vilju maas. Juba harjumus - mari maas, pilk üles, et näha, kust see küll tulla võiks. Kreegid vist seekord. Mõned käeulatuses olevad olid küpsed, aga õiged olid muidugi ladvas. Kõrgel.
Täna Sandbergi tänavat mööda üles tulles nägin maas ploome. Arvata oli, et ma ei saanud ühtegi kätte. Kõrgus oleks sobinud, sest puu kasvas allpool asuval tänaval, aga juhtumisi eraldusmüürist piisavalt kaugel. Ma isegi ei imesta.

Aga ma ei anna alla. Ei mingit kui-ei-saa-siis-ei-taha
-ka-viinamarjad-ja-kirsid-ja-kreegid-on-hapud-juttu. Veel mitte.

Kolm

Pärast korralikku väljamagamist oli laupäeva esimene päevakorrapunkt lõunasöök bossi ja tema naisega. Võite imestada, ma ei saa ise ka täpselt aru, aga tundub, et mingi osa mu töökaaslastest on nõuks võtnud mind lapsendada. Korra külastatud hiinakas proovisime seekord buffet-lauda. Maitses hästi ja kõht sai täis, kuigi imestan, miks nad sinna ikka ja jälle lähevad, kui tihtipeale - õnneks mitte veel sõna otseses mõttes - supist karva leiab. Kord on toit ülesoolatud, kord saad mineraalvee asemel Coca-Cola ja nii edasi. Aga eks harjumus mängib ka oma rolli.

Et jätkata aasia roogade lainel, juhindusime Helle indoneeslasest korterikaaslaselt saadud flaierist ja läksime välistudengite korraldatud üritusele, kus teemaks seekord Nepal. Maitsesime kohalikke roogi, mida oli valmistatud juba viis tundi järjest. Edasiseks panen kõrva taha, et kui nepallane ütleb, et sümboolselt punases potis toit on vürtsikas, ei tasu mõelda, et tahaks ikka teada, kui vürtsikas. Tulemuseks sinisesse salvrätikusse nuuskamine, õhetav nägu ja kuumav suu. Endalegi uskumatult ei olnud internatsionaalne seltskond seekord kurnav. Üks korraldajatest, Bollywoodi-välimusega vestistatud nepali noormees, näitas slaide, naeratades iga slaidivahetust paludes nii, et ma peaaegu nägin ta suunurgas sädelust ja kujutasin teda mingit india tantsu vihtumas. Kui pidime lahkuma, surusime tal hüvastijätul kätt ja kuulsime, et kuna ta teab Helle indonees-korterinaabrit, kavatseb ta nende korterit külastada. Bollywood Helle kodus! Kui see ometi tõeks saaks!

Ja kolmandaks üle pika aja kohtumine poistega. Ei saa öelda, et päris esimene, aga teine küsimus küll oli see, et kas me oleme kiirtoiduputkas käinud. Ilmselgelt eritasime üsna tugevat aasia toidu lõhna. Liikusime siis niimoodi kellegi ärasaatmispeole, keda me päris täpselt ei tundnud ja pärast seda, kui keegi meist kallas ameerika lippu imiteerivatele kreppribadele jooki, mille tulemusena värvus allolev laudlina punaseks ja mina olin jätnud kahtlase väärtusega sissekande siirate hüvastijätusõnadega täidetud märkmikusse, lahkusime. Õhtu lõppes küünlavalgel Marvini õudusjutte kuulates, publikuks üks hüplik, kaks huvitatut ja üks tukkuja. Jah, miski pole ikka muutunud.

*

The waitress brought me another drink. She wanted to light my hurricane lamp again. I wouldn't let her. "Can you see anything in the dark, with your sunglasses on?" she asked me.
"The big show is inside my head," I said.
/Vonnegut/

See aeg, mis mingi hetk tundus hirmutavalt lühike, on järgmisel hetkel nii pikk, et ei tea, mida sellega peale hakata. Tuulelipp. Kui viimane külaline on ära saadetud ja esimestel saabumispäevadel välisukse kõrvale lahtrisse topitud nimesilt on peaaegu loetamatuks tuhmunud, siis on varsti aeg. Ei tea, kas oleks rumal või tark valmistuda?

Punaste sõstarde isu on.

Tarkuseteri

Õppetund 2: kuidas endale piinlikust tekitada
1. Jaluta peatänaval. Soovitav oleks valida kellaaeg, kus inimesi on piisavalt liikvel, seega kuskil pärast kella 16
2. Jää foori taha seisma ja jõllita pingsalt punast tuld, et tähelepanu hajutada
3. Kui foor läheb roheliseks, poe rahvamassi vahelt läbi, et kaaslane oleks võimalikult kaugel, kui peaks olema tarvis häbissesattumist takistada
4. Märka silmanurgast mahakukkuvat rahakotti
5. Hõika "Õu!" ja tee esimesed sammud võimaliku rahakotikaotaja kaugeneva selja suunas
6. Mõtle ümber ja ürita enne rahakott päästa
7. Siruta käsi rahakoti järele
8. Vaata, kuidas rahakott rahakotile ebatüüpilise liikumiskiirusega eemaldub
7. Märka tamiili
8. Märka kampa noori, kellest üks hoiab spinningut
9. Ropenda (soovitatavalt eesti keeles)
10. Põgene

Tarkuseteri

Õppetund 1: kuidas peletada Jonast
1. Defineeri Jonase olemus (ilane "iluspoiss", füüsilise kontakti vajadusega)
2. Hangi endale meessoost sõber
3. Seleta talle Jonase olemus, lisades ka paar konkreetset näidet (kirjelda näiteks, kuidas Jonas otsese põhjuseta tervituse asemel sulle pea õlale paneb)
4. Juhtu tänaval meessoost sõbra seltskonnas Jonasega kokku, et nägu ja tegu kokku viia
5. Mine peole (sõbraga)
6. Jõua teatava joobeastmeni
7. Tee kindlaks, et need sõrmed, mis sind just ribidesse tabasid, kuuluvad Jonasele
8. Oota, kuni sõber vetsust tagasi tuleb
9. Jälgi, kuidas omad vitsad peksavad ehk kuidas meessoost sõbra pea maandub Jonase õlale
10. Oota, kas läheb huvitavamaks
11. Vaata, et lähebki, sest meessoost sõber laulab Jonasele otsa vaadates kaasa laulu, mida üks meessoost inimene tavaliselt naissoost inimesele laulaks
12. Keera selg ja naera
13. Naudi igavest vabanemist

Noh

Kuigi ma lõhkusin oma saepuruplaadist riiuli ülemise plaadi, kaotasin ära oma eesti telefonikaardi, rebisin katki äsja ostetud ja kindlalt õige värviga, aga number liiga väiksed sukkpüksid ja tõmblen jätkuvalt unes, on ikkagi tore, kui saad riiuli parandamiseks isemeisterdatud peitli, millele eelneb respekt peitli kui sellise tundmise eest, aitad treipinki programmeerida, millele eelned respekt koordinaatteljestiku kui sellise tundmise eest ja kuuled firma ülevõtjalt, et juhuks, ma ütlen juhuks, kui ma peaks tagasi Saksamaale tulema ja Eesti majanduskriisile keskmist näppu näitama, siis mulle on igatahes töökoht garanteeritud.

Klaaspärlimäng

Mustad kummikindad küünarnukist üle, kõrvaklapid pähe, nupp sisse, jalg pedaalile, käed aukudest sisse masinasse, paremasse kätte surveõhuga klaaspärleid pihustav püstol, vasakusse ventiil. Üle nelja tunni tööd. Selline oli minu tänane tööpäev.

Varsti välja sulama.