Põmm ja piraki

Esimesele äraütlemisele ja ühele vaikimisele praktikakoha asjus järgnes üks kutse vestlusele. Võtab seest natuke õõnsaks, aga millegipärast on tunne, et ega ma sinna ei saa, sest tegu ikkagi Kaubandus- ja Tööstuskojaga. Aga vähemalt on tunne, et on aeg keskenduda muule, kui lõputule inimestega tutvumisele (loe:pidu ja pillerkaar). Mitte et see viimane nüüd täiesti plaanist välja jääks, oh ei. Raamatukogust on ka paar raamatut juba kaasa haaratud, järgmine asjalikolemise faas on nendega seotud ja koolis hakkavad ka kodused tööd tekkima.

Kui ma ennast aga paari nädala pärast vestlusel lolliks teen, siis lohutuseks võin uuesti lugeda, mida Laura asjast arvab:

L. says:
no nad teavad, et sa pole kohalik
L. says:
sa ei pea mingi ekstrasenss ka olema