Katkeid

Hirmust Riias B-hepatiiti (mis lõpuks osutus siiski A-hepatiidi epideemiaks) nakatumise ees käisime apteegionult uurimas, kuidas selle vaktsineerimisega siiski lood on. Osa vestlusest oli päris naljakas.

Apteegionu: "Kui kaua te epideemiapiirkonnas viibite?"
Meie: "Pool päeva umbes."
Apteegionu: "Noh, A-hepatiit levib pesemata toidu ja vee, B-hepatiit peamiselt sugulise vahekorra kaudu. Et siis, noh, sellesse ei pea ju tingimata astuma."
*üldine naeruhoog*

Ahah, nii ma kavatsesingi oma pool päeva Riias veeta tegelikult. Jama.

Kuna aga vaktsiin nädal enne reisi erilist efekti andma ei pidavat, jääme lõppkokkuvõttes siis selle taktika juurde, et võõrastelt tänaval õunu vastu ei võta ja vetsus ka ei käi. Igaks juhuks võin ka jälgida Helle soovitust ja ennast oma kätedesinfitseerimisvedelikuga ka seestpoolt loputada.

Koduteel ootasime foori taga rohelist tuld vist viis minutit. Kui lõpuks minema saime, tuli teiselt poolt vastu üks tädike ja teatas mulle, et oi, näe, lasid meid ka lõpuks üle tee, kus ikka pidime ootama. Noogutasin nõustuvalt, kuulasin tädi viimased pobinad ära ja astusin edasi, et näha, kuidas järgmises fooris punane tuli süttib. Aitäh, tädi, mulle tegelt see ootamine päris meeldib.