Sööda hunti, palju tahad, see vaatab ikka metsa poole

Poleks uskunud, et ma oma raamatukogutöötaja taustaga suudaks viriseda raamatukogu lahtiolekuaegade üle, aga no tõesti, üsna kindlalt ei saa ma terve järgmise poolaasta ehk siis praktika ajal ühtegi raamatut laenutada, sest raamatukogu on avatud 9-18. Ja kui tööpäev lõpeb kell 17 ja siis tuleb tulla bussiga sealt kaugelt kesklinna ja siis veel edasi kooli juurde, siis on tõenäosus enne kuut jõuda üsna tilluke. Arvestades veel seda, et poole kuue ajal loeb töötaja valjuhääldisse hoiatussõnad, et kes tahab veel laenutada, siis 17.45 on selleks viimane aeg. Võtke eeskuju Tartu Ülikooli Raamatukogust, ilusti iga päev kella 21 avatud ja laupäeval veel kella viieni, rääkimata sessiaegsest ööraamatukogust. Võimalik, et asi on selles, et neil ei ole seal "päris" töötajaid. Küsisin teise korruse tehnikasaalis leti taga istuvalt neiult ühe raamatu asukohta. Minu andmetel pidi see asuma kataloogisaalis, aga kuna ma polnud sellist silti ühegi ukse kohal näinud, läksin alguses tehnikariiulite juurde (mida on ka kahel korrusel, uue ja vana klassifikatsiooni järgi, ajage veel rohkem segadusse). Aga ta ei teadnud isegi, kus kataloogisaal on! Vabanduseks tõi, et ta on ka ainult tudeng ja ei tea ja bla bla. Einoh, mis kasu tast siis üldse on? Muideks, alumise laenutusleti töötaja suunas mu kohe õigesse saali. Päris suur saal, ma ei tea, kuidas seal töötades see kahe silma vahele jääb. Lisaks sellele tahaks veel imestada. Või vinguda. Ei tee vahet eriti. Nimelt ei lubata siin FH raamatukogus kotiga sisse minna. Kott tuleb panna garderoobikappi ja kõik, mis tahad kaasa võtta, nagu kaustik, pastakas, taskurätikud, rahakott, garderoobikapi võti, telefon ja mis iganes veel peab mahtuma kas kaenlasse või, vaata ja imesta, sinisesse plastkorvi. Põhimõtteliselt ostukorvi. Olen siiamaani selle kasutamist vältinud, toppides taskud pungile ja muu träni sülle. Täna üritasin siseneda läpakakotiga. Oh ei! Kus sa sellega! Ka see tuleb panna garderoobikappi ja läpakas ja adapter tuleb kaissu võtta. Või korvi panna. Tundsin ennast nagu lennujaama turvakontrollis: "Palun võtke arvuti välja ja asetage lindile." Minu arvates on palju suurem oht mitte see, et ma kõik kotid ja aluspesu raamatuid täis topin, vaid see, et kui ma seda juba teinud olen ja turvaväravatest läbi lipsan ja need üürgama pistavad (piiksuma tegelt), siis ei saa nad mind ever kätte, kuna nad on oma laenutusleti ehitanud tervet fuajeed hõlmava peaaegu suletud ringina, mille ainuke väljapääs avaneb välisukse suhtes täpselt vastassuunda.