Ikka-ikka lõuna poole

Kui me kunagi umbes kuu tagasi saime kutse järjekordsele seminarile, mõtlesime esimese asjana, et mis koht see Goslar ometi on. Guugeldasime tulemusena jõudsime järeldusele, et see on mingi väikelinn 400 km ehk viie tunni rongisõidu kaugusel ja leidsime, et sinna vist ikka ei viitsi sõita. Mingi kummalise tuju ajel muutsime aga meelt ja ausõna, see tõestab, et mõnikord on meil ikka natuke mõistust ka peas. Goslar osutus imekauniks Unesco maailmapärandi linnaks, tuhande punase katuse ja kirikutornidega, mis palistasid taevaserva, kuhu ka ei vaataks. Meie elukoht oli mõistust krussi ajava planeeringuga maja mäejalamil, armsa siseaiaga, mille tiigis sebis triljon konnakullest. Maja kõrval nõlval sai pauside ajal rohul lebada ja kuulata, vaadata, olla.

Seminarid lähevad iga korraga paremaks. Või on asi selles, et inimesed, kellega tihtipeale koos seminarile satume, on sõpradeks saanud. Sõpradeks, kellega mäe otsa pildistama ronida, allkorruse baari rüüstada ja lõunasöögi ajal eesti keelt harjutada. Teemaks oli seekord taas kliimamuutus (ja majanduskasv, mis langes teemade hulgast välja, sest seda lihtsalt pole). Kuid vastupidiselt eelmisele kliimamuutusi käsitlevale seminarile, kus ma suuremaltjaolt ainult mittemidagiütlevaid graafikuid nägin, oli seekord kogu aeg põnev. Dotsent oli kadestamisväärselt tark naine, kelle huumor oli üks põhjustest, miks terve grupp (väljaarvatud umbkeelsed hiinlased) seminari lõppemise üle kurvastas. Kui ma kunagi suureks saan, lähen ma ka midagi praktilist õppima. Mitte küll geograafiat nagu tema, aga näiteks keskkonnakaitset. Ja selles doktorikraadi omandada ei tundugi nii peletav.

Nalja ja naeru jätkus veel tagasiteelegi, kus me kohtade puudumisel rongis ühe lõigu esimeses klassis sõitma pidime. Tulemuseks oli meie kõrval üle nelja istme laiutava mehe meelepaha, kes meile lõpuks hapu näo vahelt midagi arusaamatut nähvas. Meie aga otsustasime üksmeelselt nõustuda Nataliyaga, kes paberile kirjutas (sest rääkida me enam ei julgenud): "Esimene klass suudab endale osta vaikust, kuid ei suuda osta uusi sokke, milles auku poleks."