Selliseks oleme me kõik loodud

Laupäeval sõitsime Anuga laevaga Glücksburgi, jalutasime pargis ja lossi lähedal ja lõpetuseks (või kulminatsiooniks) kasutasime ära olukorra, et mul on priipääse Gkücksburgi termidesse või siis vähemalt basseini. Kõigepealt mulistasime natuke basseinides, siis aga liikusime edasi saunade poole. Esimese asjana jäi teele mullivann, mille ümber ringis ahvatlesid juba erinevad saunad. Ronisime krapsakalt sisse ja lasime jahedal veel ennast saunade tarbeks natuke maha jahutada. Mööda jalutas üks vanamees. Vaatasin Anule hämmastunud pilguga otsa. Anu vastas samaga. Okei, mõtlesime, las tal olla siis ainult rätik teatud koha ette seatud. Ma lihtsalt ei vaata ta karvast tagumikku. Ju siis on selline imelik mees. Mees libistas rätiku täiesti eest, riputas nagisse ja kadus sauna. Panime Anuga suud uuesti kinni ja istusime edasi. Olukord aga kordus. Ja veel. Siis andis oma panuse ka naissugu. Meie silmad venisid veel natuke suuremaks. Lahendus saabus, kui termide töötaja meie juurde kõndis ja teatas, et bikiinidega ei tohi mullivannis olla, sest tegu on sellise tsooniga, kuhu ujumisriietega tulla ei tohi. Ahsoo. No me siis... läheme ja leiame lahenduse. Kuna meie pole oma avaliku alastuse suhtes veel nii vabameelsed (ehk oleme veel liiga noored...), otsisime riietusruumist oma rätikud ja kandsime edaspidi neid. Järgnevad tunnid kujunesid siiski selliseks, et ükskõik millisesse sauna me ka ei astunud, ootas meid alati vähemalt üks eksemplar juba ees. Ütleme siis nii, et sellist paletti pole me veel näinud. Vanusepiir oli kahjuks kuskil 40+ kandis, suuremalt jaolt üle kuuekümne. Tundub, et inimestel pole üldse häbi alasti olla, kui reeglid seda ette näevad, samas, kui võõrastele ei taheta tavaliselt isegi selle tunnistajaks, kuidas riideid vahetatakse.

Aga saunad olid head. Päriselt ka.