Balansseerimiskatsed

Arvasin küll, et mul praktika ees mingit paanikat ei ole. Panin äratuskella seitsmeks helisema, et hommikul bossile helistada. Silmad lõin lahti esimest korda öösel kell kolm, ise mõeldes, et on vist juba hommik. Ei olnud. Siis uuesti nelja paiku. Siis 5.20. Lõpuks 6.45. Ronisin välja, tegin kaheksa paiku kõne ja kadusingi järgmise bussiga, millele jõudsin, praktikale. Tundub, et hakkangi kaheksaks tööle minema, kuigi erilist survet iseenesest vist polnud. Saab vähemalt neljast juba õhtule. Esimese tööna ootab mind firma 25. juubeliks brošüüri kokkupanemine. Noh, õnneks ülemusega koostöös, vähemalt alguses. Ega ma täpselt ei teagi, mis pärast seda tegema hakkan, sest keskendun ülemuse jutu ajal noogutamisele ja kuulamine ununeb natuke ära. Ühesõnaga on mul nüüd kerge paanika. Esiteks ei oska ma brošüüri graafilist poolt teha, kuna olen siiamaani kasutanud ainult Wordi ja PowerPoint, millega eelmised infolehed tehtud olid, on minu jaoks lihtsalt slaidid, mille juures suurim kunst on kena taustavärvi valimine. Teiseks.. on lihtsalt paanika. Või noh, selline klomp kõhus. Ei tea, mis tegevused mulle järgmiseks kuueks kuuks leitakse, sest täna passisin küll suht niisama, vahtisin mingeid pabereid, mida boss mulle andis ja lugesin tehnilist kirjandust kompressorite kohta, milles eriti ikka aru ei saanud. Päeva peale olen söönud ühe võileiva ja kaks banaani ja nüüd vahin seda hiigelkogust makarone, millest ma ühe serva olen ära suutnud süüa. Loodame olukorra peatsele normaliseerumisele.