26.3.09

Ilusa näo tegemise päev

Täna olid majas kokku kuus külalist kahest kohast. Ülemus oli ennast ülikonnastanud ja naaberkabineti praktikant väikese vihje abil loobunud oma Die Toten Hosen dressikast tagasihoidliku musta kasuks. Esimesena saabusid kolm juhtimiskonsultanti või ettevõttenõustajat või kuidas neid ka ei nimetata. Kohvrid kõrisesid kõnniteel. Kohe algas ka naerukoor, mis jätkus vestluslaua tagagi. Selline tüüpiline ärimeeste naer, üsna vali ja kindlasti ülepingutatud, et jätta eriti vaba õhkkonna mulje. Järgmine samm oli ringkäik läbi meie kabinettide, meeste nägudel sõbralik naeratus peitmas huvipuudust meie tegemiste suhtes. Vastasin samaga. Mustades ülikondades, käed seljal, liiguti edasi. Nagu pingviinid. Vaevalt oli ülemus nendega töökoja poolele jõudnud (oh, ma ei kujuta ette, kui kauge teema see nende vaeste konsultantide jaoks oli), kui saabus järgmine grupp. Seekord firmast, millega hakatakse ühinemisläbirääkimisi pidama. Jälle sama naer. Jälle sama ringkäik. Huvipuudus oli seekord väiksem või teesklus osavam, aga need mehed olid vähemalt ise samal alal tegevad. Üks neist oli hiinlane, kelle inglise keel oli nagu hiinlastel ikka ja läks natuke aega, enne kui ta aru sai, mida ülemus talle uuest kuulventiilist räägib. Mina tõlkisin usinalt, sest külaliste silme all peab eriti töökas olemas. Ja siis pöördus üks meestest minu poole ja kuigi ülemus oli enne öelnud, kes ma olen, kust ma tulen ja mis ma siin teen, küsis, et kas ma saksa keelt ka räägin. Hmm. Huvitav küsimus. Vastasin, et muidugi, ma ei saaks ju muidu tõlkida. Aa. Kas te räägite siis inglise keelt ka? Mul tuli juba naer peale. Jah, sest muidu ma ei saaks ju tõlkida. Daah (seda ma ei lisanud sinna). Aga kas te vene keelt ka oskate? Ei, mitte eriti. Ja kui boss veel lisas, et mitte 'mitte eriti palju', vaid 'mitte eriti meelsasti', sai see vestlus ka läbi ja pingviinid suundusid järgmisesse kohta. Nojah, eks idablokist saadetakse ikka umbkeelseid noori tüdrukuid, keda firmabossid tõlkijate nime all koristajateks ja prostituutideks palkavad. Kui külalised tulevad, pannakse arvuti tööle, lükatakse hiir pihku, kuhjatakse sõnastikke ümber ja kästakse vait olla ja naeratada. Ohjaa. Niigi tegi kabinetikaaslane mu kulul koristajanalja, kui ma põrandalt kellegi võileivalt pudenenud kapsariba salvrätiga üles korjasin.

Võileivad olid muide tehtud külaliste jaoks ja katsid kõiki köögipindu, hävisid aga praktikantide ja töömeeste hammaste vahel.

Kommentaare ei ole: