Kähku tehtud, kaunikene

Suutsin ühe päevaga haiguse läbi põdeda. Mõned tunnid pärast magamajäämist algasid mõnusad külmavärinad, nii et pidin tekile veel fliisi peale võtma ja ennast pisikeseks keraks tõmbama. Järgmised tunnid möödusid kord tunnis ärgates, nähes erinevaid unenägusid alates kuskil kuuris kassi pildistamisest, postist, mille otsas oli saksakeelne silt millestki kanepiga seostuvast ja posti all istuvatest rahvariietes tädikestest, lõpetades mingi purgitäie löga vannist alla lasta üritamisega, kui see tervet vanni täitvaks taignaks paisus, rääkimata veel sajast asjast, mis juba meelest läinud. Pool tundi enne äratuskella ärkasin higiga kaetuna ja kui kell kuus on palavik 37,5, siis ei tõota see just head. Seega jäin koju, magasin seitsmest kaheteistkümneni, sõin, magasin kahest neljani ja saingi terveks.

Helle ütles pärast, et oli kuulnud, et Saksamaal on 37 veel täiesti normaalne kehatemperatuur ja palavik algab kuskilt 38 juurest. Ma siis tean, et ma pean natuke oma "palavikule" natuke juurde panema, et mitte töölt viilija muljet jätta.