Kolimine vol 1

Kohver laiutab keset tuba nagu põrsas, laienduslukud on juba kasutusele võetud ja suutsin välja sorteerida vaid ühe paari aluspükse. Ülejäänu, mis võib-olla kaasavõtmist ei vääri, lahkub kohvrist järgmiste päevade jooksul. Elus esimest korda viskan minema ka raamatu. Anna andeks, Bernd, aga kuigi sa oled mulle tuhat korda öelnud, et tuleb naeratada, on minu vastus endiselt, et naeratan ainult oma vabast tahtest. Seega, Louise L. Hay "Tervis kehale ja hingele" leiab loodetavasti varsti uue omaniku, kes teda hindab.

Oh, nüüd ma hakkasin seda raamatut lappama (ma olen alati asendustegevustes tugev olnud) ja tuli meelde, kuidas me Hellega kunagi seda lugedes kõhukrambid saime. Ma ei ole sellest raamatust vist veel kirjutanud, aga seal on lõpus lehekülgede kaupa tabeleid probleemidest, nende võimalikest põhjustest ja uuest mõtlemismustrist, mis peaks aitama neist lahti saada. Kihelev pärak - põhjus: süütunne möödunu suhtes; kahetsus - uus mõtlemismuster: hellalt andestan ma endale. Ma olen vaba.

Ma ei tea, kas ma ikka raatsin selle ära visata, sellega võib veel ilgelt nalja saada.

Diabeet - igatsus selle järele, mis oleks võinud olla. Tugev kontrollivajadus. Sügav mure. Elus ei ole enam midagi magusat.

Jalaseen - pettumus, kuna sind ei aktsepteerita. Võimetus kergel sammul edasi minna.

Kõrvetised - hirm, hirm, hirm. Rõhuv hirm.

Kõhukinnisus - tõrkumine vanadest ettekujutustest lahtilaskmise vastu. Minevikku pidamajäämine, vahel ka ihnus.

Sissekasvanud varbaküüned - mure ja süütunne sinu õiguse suhtes edasi minna. Lahendus: see on minu Jumala poolt antud õigus oma suund elus ise määrata. Ma olen kindlas kohas. Ma olen vaba.

Ja muideks, kui keegi teist peaks kunagi Parkinsoni tõve saama, siis teadke, et see tuli teie hirmust ja vajadusest kõige ja kõigi üle kontrolli omada.