Nägin unes

kuidas ma kastsin sooja veega mingit lillepotis kasvavat taime ja selle lehed kasvasid mu silme all, tungisid mullast välja, erkrohelised ja värsked. Nagu nendes loodusfilmides, kus taime arengut kiirendusega näidatakse. Ja Laura sõnul läks Elul jälle õis lahti (teadmiseks neile, kes veel ei tea: Elu on mu potilill Tartus, minu sealne (Laura, loe: siinne) eksistents). Ma pole küll mingi eriline märgilugeja, kes kõikjal sümboleid näeb, aga pole vajagi. Milleks tekitada kunstlikult mõtet, et ju läheb hästi, kui see mõte niigi olemas on.
Noh, loodame, et see tunne kestab ka pärast vestlust praktikakoha asjus. Aga äkki pöidlahoidmine ikka mõjub.

Saadaks kõigile lemmikutele pai.