Ein bisschen Ruhe muss auch drin sein *

Olime kuulnud, et Flensburgis on parajasti Jahrmarkt. Läksime ka siis asja üle vaatama. Ega me midagi oodata ei osanud peale paari karusselli. Noh, tavalise laadaga just tegu ei olnud. Pigem nagu oleks tsirkus linna saabunud. Või siis tivoli, nagu Helle ütles. Erinevaid karusselle oli igal nurgal, lapsed rippusid vanemate käe otsas ja nõudsid sõitu, putkade kirjude katuste all müüdi sadat sorti peamiselt toiduvärvidest koosnevaid maiustusi (tundsin ennast nagu selles kommipoes, kus Pipi käis) ja praevorsti, pitsat, suhkruvatti, lagritsasse kastetud õunu, hiiglaslikke piparkooke erinevate armuavaldustega, röstitud pähkleid-mandleid ja creppe Nutellaga (mida kuradit?). Õuduste maja, õnneloos, mänguasjade õngitsemise aparaat ja labürint olid ka olemas. Minu jaoks jäid puudu veel habemega naine ja kondiväänaja. See-eest oli üleliia palju 15 aastat vanu hittlugusid, kisa, lärmi, magusat lõhna... Kuna mul hakkab juba karussellide tiirlemise jälgimisest halb ja ei soovinud osta ma ei flanellsärki ega sealtsamast putkast kolpadega kotti, tegime ringi ära ja kadusime. Ja Helle korterinaaber veel ütles, et seda peab kindlasti nägema.

Tulin koju ja panin tumepunased vahtralehed raamatu vahele kuivama.

---
*Natuke rahu peab ka asja juures olema. (tuttava sakslase kommentaar kolmapäevase peo kohta, arusaadav alles pärast pikka mõtlemist)