Meie esimesed Döner'id

Alati tuleb proovida kohalikke toite. Kuna mulle oli antud range käsk proovida türgi spetsialiteeti Döner'it ja teisalt hoiatus, et seda tuleb süüa siis, kui oled ikka väga-väga näljane, siis tundus õige hetk asi ära teha. Türgi onu lõikas suure saia lõhki, toppis liha ja kastet täis ja suutis muidugi samal ajal seltskondlikku vestlust arendada, a la kust me tuleme ja mis me siin teeme. Eesti oli talle muidugi nii tundmatu, et isegi maailmajaoga pani puusse. ("Meil siin Euroopas söövad kõik Döner'it." Mina muidugi kuulsin, et "Meil siin Arubal.", mis oleks ka usutavam variant.) Teadagi sellepärast, et McDonald's "palju raha. Teeb paks." Lahkusime siis õnnelikena ja mõlema käega portsu hoides ja millegipärast terve tee ohjeldamatult naerdes. Tarbimine tekitas aeg-ajalt raskusi, sest nägu sai kastet täis ja ühtegi vaba kätt ei olnud. Sellest ka pidevad laused :"Kuule, hoia mu Döner'it korra." Roa maitseomadused kahanesid vastavalt sellele, kui palju toitu veel alles oli. Ilmselt ei olnud ma siiski piisavalt näljane, sest viimased ruutsentimeetrid saia lõpetasid mingis hekis.

Linnuke kastikesse "Proovi Döner'it."