Respekt ja tolerants ehk kitsedest ja lammastest

Ei tea, kas see on lühike suvi ja kõrged küttehinnad, mis eestlased nii teravmeelseks ja -keelseks (loe: õelaks) muudab? Meil Hellega on igatahes üsna raske ennast vaos hoida meie naisvälistudengite kambas, mis koosneb ülevoolavalt jutukast hirvenäolisest leedukast, hõljuvast türklasest, teisest leedukast (keda võib-olla annab veel ümber pöörata) ja hispaania neiust, kes küll ei räägi peaaegu üldse saksa keelt, aga õpib meiega sama asja. Tänane "kohvikuskäik" oli suuremalt jaolt vestlusvaene (sest kits-leedukas läks koju e-maile saatma) ja see vähenegi vestlus üsna mõttelage. Eile avastasime näiteks, et kits-leedukas suudab meie tuutoritelt iga asja peale küsida, et palju see maksab, ei oska raamatukogu kasutada (selleteemalisi küsimusi oli mul eriti valus kuulata: "Kas siit saab raamatuid välja ka laenutada? Kuidas ma nad üles leian?") ja täidab enamiku vestlusest naeruga. Türklane plaksutab ripsmeid ja on hapu näoga. Teine leedukas räägib ilmast. Hispaanlane oli üsna piinatud, sest ei saanud ühestki sõnast aru. Tänane kodutee türklannaga viis Helle nii suurde ahastusse, et ta vaikuse katkestamiseks teatas, et räägib kasvõi ilmast ja minu ehmatuseks tegigi seda, küsides, et kuidas Türgis ilm on ka. Vastuseks saime pärast küsimuse pikka ümbersõnastamist, et sooja on 40 kraadi. Interneti andmetel on Ankaras temperatuur 25 kraadi. Kuigi kõik teised on vähemalt natuke soojemast kliimast pärit ja ei peaks olema põhjamaiselt külmad, on karakterid kõigil, kuidas nüüd öelda...leiged. Tänase emotsioonitu päeva jooksul kogunenud energia väljaelamiseks pidime kõigepealt kahekesi jäädes natuke istuma ja tundeid välja laskma, siis läks Helle jooksma ja mina väljendan ennast siin, siis köögis ja lõpuks hakkan tolmu imema. Ja alates eilsest hakkame me nendega iga päev koos olema. Oh, saatke mulle postiga sarkastilisi nalju.

Varsti hakkame tolerantsi harjutama.