Seiklusjutte maalt ja merelt

Niipalju siis vananaistesuvest. Täna mühiseb tuul nii, et tahab juuksed peast viia ja on kole ja hall ja sügis. Värvilised on ainult need õunad, mille me Hellega ühika tagant õunapuu alt endale kotti poetasime, kenasti päevavalges, et vähem kahtlase mulje jätaks.

Täna saime siis lõpuks posti teel oma pangakaardid kätte. PIN-koodidest mitte lõhnagi, kuigi need pidid enne kaarti saabuma. Samas on mul ainult hea meel, et nad näiteks koode ja kaarti ühe ümbrikuga kohale ei saatnud. Väga ei imestaks ka, arvestades, kuivõrd puudulik on nende arusaam andmekaitsest ja isiku tuvastamisest. Näiteks saab pangas raha ühelt arvelt teisele kanda vaid ühe paberi täitmise abil. Ei mingeid dokumente! Annad aga paberi pangatädi kätte ja kõnnid minema (esimesel korral on lubatud ka üliimestunud nägu teha). Keegi isegi ei küsi isegi, kas see arve, millelt ma raha maha kannan, ikka minu oma on või see, millele ma kannan, minu oma pole. Oleks ma kurjade kavatsustega, saaks ma vabalt Helle stipendiumi endale üle kanda ja kedagi ei huvitaks ka. Ahjaa, eraldi aparaadiga saad enda koopiale tollest ülekandeblanketist templi ka peale trükkida lasta. Juhuks, kui tahad ikka tehingu toimumist tõestada ka.

Eile tegime pannkooke. Peame veel Hellega kokkuleppele jõudma, kui palju tohib tema taignasse soola ja kui palju mina suhkrut lisada. Suutsime asja siiski suuremate tülideta lahendada, mina oma kookidele ülimagusat moosi ja Helle mett peale määrida, teed juua (mina kangekaelselt suhkruga) ja lisaks veel sõbralikult ülejäänud munad ja jahu pooleks jagada. Normaalne ju!

--
Pilte ka. Kuna olen paadunud Zenit'i kasutaja, vajan veel aega, et sellise kõrgtehnoloogilise imega nagu Finepix ümber käia. Setõttu ka sellised pildid, mida võiks entsüklopeedia sissekannete "Alavalgustatus", "Ülevalgustatus" ja "Värisev käsi" juures illustreeriva materjalina kasutada.