Ära hõiska enne õhtut

Siiamaani tundus kõik eriti libedalt minevat. Saime Hausmeister'iga kokku ja niipalju, kui ta halva diktsiooniga jutust aru saime, tekkis lootus täna ühikasse nett sisse saada. Paar tundi hiljem tema kabinetis allkirju andes ja pabereid uurides hakkas juurduma kahtlus, et kui kõik lepingus kirjutatu paika peab, tohime me ühika netiühendust kasutada vaid kooliasjade ajamiseks ning privaattegevuste jaoks peaksime telefoni kaudu ühenduse looma. Paanika! Igaks juhuks küsisime ikka ilusti üle ja seda härra meile kinnitaski. Uus paanika! Ühikasse jõudes uurisime Hellega mõlemad korterinaabrite käest järgi (mina siis suht erivärviliste silmadega Caroline'lt ja Helle oma haisvalt indoneeslaselt) ja nemad väitsid õnneks, et keegi seda tegelt ei kontrolli, kui sa oma toas ikka Skype'i kasutad. Lisaks soovitas Caroline mul kohaliku arvutipede (vabandust!) Konstantini käest abi paluda, tal isegi vastuvõtuajad. Praeguse seisuga olen suutnud IP-aadresse, subnet maske ja porte sisse toksides nii kaugele jõuda, et suudan IE abil Fachhochschule Flensburgi postkasti jõuda. Muu vajab siis veel nikerdamist. Loodame Konstantini lahkele abikäele. Või Silveri omale. Või endale? Eks paistab.